NEEGUS uue nimega KOHVI - uudiseid uuest kodust

24. november 2008:
Lisas üks pesapilt kamina otsast ja kirju valik eilsest õhtust. Kohvile lumi meeldib. Enne terrassi täissadamist tegi ta veel õueski ühe äkilise tiiru, kuigi lumi oli juba paks ja kassile üle pea! Küll ta lustis! Küpsis vaatas ainult pealt, endal selline nägu peas, et issand jumal, kas ma sellisega nüüd peangi koos elama?!
Küpsis ei taha käppi märjaks teha ega lume kätte sattuda. Kohvi aga saalib ikka sisse ja välja. Vahepeal tuiskas luugi päris kinni, siis püsis toas, aga nii kui terrassi ära rookisin, hakkas jälle õue vahet jooksma.

-----

12. november 2008:
Tere! Lisas natuke pilte Kohvist.
Lasime ta õue alles kolme nädala möödudes. Isegi siis ei andnud ta kätte, ainult pai sai teha, aga kaua me teda ikka toas kinni hoiame.
Kui teise kassi tõime, lukustasin kassiluugi seestpoolt, nii et kui Küpsise uksest õue lasime, siis tuppa tagasi sai ta ikka luugist. Kolmanda nädala alguses aga tegin luugi lahti ja Küpsis käis sealtkaudu mõlemat pidi. Kohvi vaatas küll pealt, kuid ise proovida ei mõistnud.
Laupäeval kolmanda nädala lõpus siis tegin terrassiukse lahti. Kohvi läks hästi ettevaatlikult õue, vaatas hoovis ringi ja siis kaotasime ta silmist. Tagasi tuli ta enam kui tunni pärast. Nii mitu korda. Lasin ta õue ja varsti oli ta jälle ukse taga. Tundus, et talle meeldis.
Siis olin mingi hetk köögis ja Küpsis oli minu juures ja kuulsin, kuidas kassiluuk kolksus. Vaatasin, Kohvi terrassi peal! Läksin kööki tagasi ja hopsti! luuk käis jälle kolks ja Kohvi toas tagasi. Ja siis hakkas see voorimine pihta, mis pole siiani ära lõppenud. Kohvi on luugist täitsa vaimustuses, muudkui saalib sisse ja välja. Vihmaga meeldis miskipärast eriti õue vahet joosta - paar minutit õues ja
tagasi tuppa poriseid jälgi tegema! Suur jalamatt on meil nüüd terrassiukse kõrval kassiluugi ees, mitte ukse ees. Mati peal on veel paar vana rätikut ka.
Siis meeldib talle veel luugist õue vaadata. Poeb sealt läbi ja vahib siis ringi, tagumik toas ja pea õues. Nii tükk aega, kuni ära otsustab, kas minna õue või tagurdada tuppa tagasi:)

-----

21. oktoober 2008:
Tänud ilusa musta kassi eest!
Ega me teda palju näinud pole, praegu oleme ikka nagu ühe-kassi-maja, aga küll ta näole annab.

Kui me teie juurest lahkusime, oli kotis täielik vaikus - ei piuksu ega liigutust. Lootsime, et ta koridoris või tänaval ennast kotist välja ei närinud :) Kodus panime koti seina äärde maha, tegime otsa lahti ja jätsime ta sinnapaika. Siis tuli küll paar väga valjut näugatust. Mingi aja pärast oli ta sauna libisenud ja sinna me ta jätsime, sest seal oli ka liivakast.
Öösel oli rahulik ja hommikul teda muidugi näha polnud. Õhtul leidsime ta juba teisest toast, madala diivanilaua tagant peidust. Sealt on ka lisatud pildid.
Libistasin talle nina alla krõbinaid, vett ja mingit delikatessivärki (kutsume seda solvunud-kassi-toiduks) ja kõrvale eraldi liivakasti. Panin ukse kinni ja lasin tal
seal terve õhtu üksi olla. Küpsis käis küll ukse taga nillimas, aga ma ütlesin talle, et küll ta jõuab, las teine nüüd sööb ja pissib rahus omaette. Ööseks tegime ukse jälle lahti.

Küpsis päris esimene kord, kui uue kassi kotist avastas, küll puhises ta peale, aga edaspidi olen ma täheldanud ainult uudishimu. Päevastest sündmustest ma muidugi ei tea, aga vähemalt on õhtul koju minnes asjad omal kohal ja kassid ühes tükis :)